993396.xyz
smallA bigA

Miks eksisteerib inimkond?

Soovin kõigepealt tervitada teid kõiki Hiina uue aasta puhul.

Uus aasta on tavaliselt aeg meeldivate asjade ütlemiseks. Kuid ma näen inimkonnale lähenemas otsest ohtu ja jumalikud olendid on mind sel põhjusel kutsunud edastama kõigile siin maailmas mitmeid asju. Kõik, mida ma avaldan, on kõrgem hoolikalt kaitstud saladus ning see avaldatakse selleks, et anda tõepärane pilt asjade tegelikust seisust ning anda inimestele veel üks võimalus saada päästetud.

Miks eksisteerib inimkond? Universum läbib alates loomisest kuni oma lõpuni neli pikka faasi: moodustumine, stabiilsus, lagunemine ja hävimine. Kui universum jõuab viimasesse hävingu staadiumisse, lahustub kõik kosmoses olev, sealhulgas universum milles meie asume, silmapilkselt, ning kõik elav hävib.

Kui inimene sureb, on tegemist ainult sellega, et tema füüsiline keha on saanud vanaks ja laguneb, samas kui tema hing ei sure (see, kes ta tegelikult on, ei sure füüsilise keha kadudes) vaid jätkab ümbersündides järgmises elus. Nii nagu universum läbib moodustumise, stabiilsuse, lagunemise ja hävinemise, läbivad inimesed sünni, vananemise, haigused ja surma. Need on universumi seadused ja kõrgemad olendid läbivad selle protsessi samuti, ainult et neil kestab see kauem ning mida kõrgemad need olendid on, seda kauem see aega võtab. Nendele on elu ja surm ilma valuta ning nad läbivad selle protsessi selge teadvusega. Nende jaoks on see nagu riiete vahetamine. Teisisõnu öeldes, tavalistes tingimustes elusolend ei sure. Kuid kui universum ja kosmos hävineb moodustumise, stabiilsuse, lagunemise ja hävinemise protsessis siis elusolendid ei sünni enam uuesti. Kõik elusolendid ja objektid lõpetavad eksistentsi ja lagunevad tolmuks ning jääb ainult tühjus. Inimeste maailm elab praegu moodustumise, stabiilsuse, lagunemise ja hävinemise protsessis hävinemise faasis. Sellel lõpu ajastul on kõik juba muutunud halvaks ja seepärast seisab ees häving. Just sellel põhjusel on praegune ühiskond niivõrd kaootiline. Harva leidub lahkeid mõtteid ja inimeste meelelaad on moondunud, lokkab liiderlikkus ja narkootikumide tarvitamine ning ei usuta Jumalasse. Need kõik on vältimatud kosmose viimases staadiumis ja räägivad ajast milleni me oleme jõudnud.

Looja peab kalliks kõiki taevaseid olendeid, kõiki häid ja lahkeid elusid ning imelist loodut kosmoses. Nii juhtis Ta lagunemise faasis mitmeid taevaseid olendeid taeva kõige välimisemasse kihti (tuntud tavaliselt kui "see, mis on väljaspool jumalikku valda"), paika kus ei ole jumalikke olendeid, ning lõi seal Maa. Kuid Maa ei saanud eksisteerida iseseisvalt. Sellele oli vaja vastavat kosmilist struktuuri, millega moodustuks elude ja bioloogiliste organismide ringlussüsteem. Sel põhjusel lõi Looja väljaspool Maad suure ala, mida kõrgemad olendid nimetavad kolmikilmaks. Enne kui viimases faasis algab päästmise protsess, ei tohi ükski kõrgem olend, ükskõik kui kõrge ta ka ei oleks, siseneda ega väljuda kolmikilmast ilma Looja nõusolekuta. Kolmikilm koosneb kolmest põhilisest vallast: ihade vald (yu) kus elavad maised olendid, kaasaarvatud inimkond. Selle peal on teine, vormide vald (se) ning kolmas vald, veel kõrgemal, on vormitu vald (wu se). Iga järgnev vald on kõrgem ja ilusam kui selle all olev vald kuid ükski nendest ei ole võrreldav jumaliku maailmaga või taevaste kuningriikidega veelgi kõrgemal. "Taevas", millest inimesed tavaliselt räägivad on kolmikilma piires asuvad vormide vald või vormitu vald. Kolmikilma iga vald koosneb kümnest tasandist, mis teeb kokku kolmkümmend kolm tasandit kui arvestada ka kolmikilma ennast. Inimesed asuvad ihade vallas, kõige madalamal tasemel kus keskkond on kõige halvem. Elu siin on kibe ja lühike kuid veelgi kohutavam on asjaolu, et see mida inimesed peavad õigeks, seda tegelikult ei ole. See, mida inimesed peavad õigeks on universumis vastupidi (erandiks on kõrgemad tõed, mida jumalad on inimesele õpetanud). Näiteks jumalad ei pea õigeks kui keegi on lahingus võidukas ja saab valitsejaks, kui territoorium hõivatakse sõjalise jõuga või kui tugevaid peetakse kangelasteks, sest tegemist on tapmise ja teistelt jõuga äravõtmisega. See ei ole viis kuidas jumalad ja universum toimivad, kuid inimeste maailmas on see vältimatu ja aktsepteeritud. Need on inimeste maailma põhimõtted kuid need on vastupidised universumi põhimõtetega. Seepärast, kui inimene soovib pöörduda tagasi Taevasse, peab ta järgima õigeid, kõrgemaid seadusi, ja nende järgi ennast täiustama. Mõned inimesed on rahul, kui neil läheb elus natuke paremini kui teistel. Kuid need inimesed võrdlevad ennast ainult teistega sellest samast inimeste maailmast, kohas mida peetakse universumi prügikastiks. Kolmikilm loodi universumi kõige välisemas osas ning kõik siin on tehtud kõige madalamatest, tahumatutest ja räpasematest osakestest — molekulidest, aatomitest ja muust sellisest. Kõrgemate olendite silmis on see koht, kuhu visatakse minema universumi prügi. Seetõttu peavad nad seda molekulide tasandit tolmuks või "saviks" ja peavad seda kõige madalamaks kohaks. Siit tuleneb mõnedes religioonides sisalduv uskumus, et Jumal tegi inimese savist. Inimene loodi tõepoolest molekulaarse tasandi ainest.

Kui jumalikud olendid lõid inimese, tegid nad seda Looja käsul ning Looja andis igale neist korralduse luua inimesed oma välimuse järgi. Seetõttu on olemas erinevad rassid nagu valged, asiaadid ja mustanahalised. Kuigi nende välimus erineb, siis hing nendes on antud Looja poolt ja seepärast on neil ühised väärtused. Looja käskis jumalikel olenditel luua inimese sellepärast, et kasutada neid sellel lõpu ajal universumi kõigi elusolendite, kaasa arvatud jumalike olendite, päästmiseks.

Kuid miks käskis Looja jumalikel olenditel luua inimesed sellisesse madalasse ja räpasesse keskkonda. Sellepärast, et see on universumi madalaim tase ja kõige kannatusterikkam keskkond ning ainult kannatuste kaudu saab inimene ennast vaimse praktika abil täiustada ja vabastada end oma karmast. Kui inimene, olles keset valusaid kogemusi, ikkagi suudab säilitada lahke ja heatahtliku meele, olla tänutundlik ja hea inimene, siis ta tõuseb sellest kõigest kõrgemale. Pääsemine on protsess kus tõustakse madalalt kõrgele, ja seetõttu tuleb alustada kõige madalamalt. Elu siin on kõigile raske. Inimeste vahel tekivad huvide konfliktid, ümbritsev keskkond on karm; et elus hakkama saada tuleb kõvasti pingutada. Need olid ainult mõned näited. Kõik need olukorrad annavad inimesele võimaluse ennast täiustada ja vähendada karmat. Kannatuste läbimine aitab inimesel heastada oma patud ja vähendada karmat — see on justnimelt nii. Ja kõik kes suudavad keset piinarikkaid sündmusi ja inimestevahelisi konflikte jääda heasüdamlikuks, koguvad voorust ja seeläbi ülendavad oma hinge.

Praeguste aegade saabumisega tahtis Looja kasutada peamiselt inimeste kehasid, et päästa paljusid elusid universumis. Ja nii asendati enamike inimeste kehades olevad hinged kõrgemate olendite hingedega, kes nendesse inimestesse sündisid. Inimese kehaga saavad nad kannatusi taludes vähendada oma karmat ja patukoormat. Selles kohas kus õiged põhimõtted puuduvad, saavad nad hoida kinni Jumala või pühade olendite poolt õpetatud kõrgematest tõdedest, säilitada oma heasüdamlikkuse ja lahkuse ning sellega ülendada oma hinge. Lõpu ajad on saabunud ja Taevane Värav, mis viib kolmikilmast välja, on avatud. Looja valib juba päästmiseks selliseid inimesi keda ma kirjeldasin.

Kõik universumis on moodustumise, stabiilsuse, lagunemise faasis muutunud ebapuhtaks ja halvaks võrreldes loomise algusega. Sel põhjusel on sisenetud hävinemise faasi. Teisisõnu, kõik suures universumis on muutunud halvaks, elusolendid ei ole enam nii head kui nad olid alguses, nad ei ole enam puhtad ning kõik on kogunud karmat ja pattusid, ja see toob kaasa hävitamise. Religioonis nimetatakse sellist pattu algseks patuks. Selleks, et universumit päästa, suunas Looja hulgaliselt kõrgemaid olendeid ja jumalikke valitsejaid laskuma inimeste maailma ning saama inimesteks selles keskkonnas, kus nad taluvad kannatusi, tõusevad kõrgemale, heastavad oma patud ja ehitavad end uuesti üles, mille tulemusena tõusevad nad taas Taevasse. (Looja loob universumi uuesti, päästes samaaegselt inimesi.) Uus universum on täiuslikult puhas ja imeline. Kui inimene sellises karmis keskkonnas hoiab oma mõtted vooruslikud, kui ta suudab vastu seista kaasaegsete väärtuste ja vaadete pealetungile ning hoida kinni traditsioonilistes väärtustest ning ta usub jumalikku, olles vastakuti ateismi ja evolutsiooniteooria mõjuga, siis see inimene täidab oma eesmärgi: ta saab päästetud ja pöördub tagasi Taevasse. Kõik see kaos, mis praegu maailmas toimub oli jumalike olendite poolt selleks viimaseks faasiks sellisena planeeritud. Nende eesmärk oli elusolendeid testida, et näha kas nad on päästmist väärt ning anda neile selles protsessis võimalus eemaldada oma patud ja karma läbides katsumusi ja raskusi. Kõik see tehakse selleks, et inimesed saaksid päästetud ja neil oleks võimalik tagasi pöörduda Taevasse.

See tähendab, et inimeste elu mõte siin maa peal ei seisne selles, et siin maailmas midagi saavutada. Kõik need püüdlused ja võitlus, mida inimesed oma elus teevad, ning püüdlused saada mõnd oma tahtmist, mis võivad sisaldada isegi ebamoraalset käitumisviisi, lõpuks ainult rikuvad inimesi. Inimeste maailma laskumise ja siin inimeseks saamise põhjus seisneb selles, et heastada oma patud ja karma ning täiustada ennast hästi. Inimesed tulid siia maailma, et saada päästetud. Nad tulid ja said inimese kuju selleks, et oodata Loojat, et Ta päästaks neid tagasi Taevariiki. Ja kui nad ootasid, siis mitmete varasemate elude jooksul kogusid nad voorust — see on inimeste uuestisündimise eesmärk. Selle maailma kaootiline iseloom on mõeldud selleks, et teha nende elusolenditega midagi suurt. Muidugi on ka inimesi, kes taludes raskusi palusid jumalikku abi, kuid ei saanud seda, mida palusid ning hakkasid Jumalat vihkama — pöördusid seetõttu isegi Tema vastu. Mõned pöördusid isegi deemonlikule teele ja tegid veelgi enam patte ning põhjustasid sellega veelgi enam karmat. Need inimesed, kelle kohta see käib, peaksid võimalikult kiiresti seda muutma ja paluma Jumalalt andestust ning sügavalt kahetsema, et saada päästetud. Kõik, mis juhtub kellegi elus — kas see tundub õigustatud või mitte — on tegelikult karmaline tagajärg sellele, mida ta tegi oma eelmistes eludes, seda nii hea kui halva osas. See, kui suure hulga voorust ja õnnistust keegi on oma eelmistes eludes kogunud, määrab ära kui palju õnne ta selles elus kogeb, või siis järgmises elus kogeb. Kui inimene elab vooruslikku elu praegu siis võib-olla toob see tema järgmises elus kaasa kõrge ametikoha või kõrge palga, või toob see mõnel muul moel õnne või varanduse. Ja see hõlmab ka seda ka tal on õnnelik perekond või isegi seda kuidas tema lastel läheb ja muud sellist. See on peamine põhjus, miks mõned inimesed on jõukad ja mõned vaesed, miks mõnedel on kõrge ametikoht ja teised on vaesed ja kodutud. Rikkuse võrdne ümberjagamine rikaste ja vaeste vahel, mida kuri kommunism propageerib on deemonlik retoorika ja see on vale. Universum on õiglane. Need, kes teevad head on selle eest õnnistatud, samas kui need, kes teevad kurja peavad selle eest maksma — kui mitte selles elus siis järgmises. See on universumi muutumatu seadus! Taevas, maa, jumalused ja Looja on kõik elusolendite suhtes kaastundlikud. Taevas ja maa, inimene ja jumalused loodi Looja poolt ja pole kunagi nii, et Ta ühtesid soosib ja teisi hoiab ebasoosingus. See, miks mõned inimesed elavad õnnelikku elu ja teised mitte, tuleneb nende varasemate tegude põhjustatud tasust ja karistusest.

Kui näete inimesi selles elus kas võitmas või kaotamas siis paistab see tulevat normaalsel viisil selles maailmas. Kuid tegelikult on see nende inimeste minevikus tehtud tegude karmaline tagajärg. See, kas inimestel midagi on või ei ole, kas nad elus võidavad või kaotavad, toimub kõik kooskõlas viisil, mis on tavapärane selles maailmas. Nii et olenemata sellest kas olete rikas või vaene, peaksite kindlasti tegema head ja hoiduma halva tegemisest, säilitama endas headuse, austama taevast ja jumalusi ning olema teiste suhtes abivalmis. Nii tehes kogute õnnistust ja voorust ja saate selle eest tasu oma järgmises elus. Vanasti rääkisid vanemad inimesed Hiinas tihti, et ei ole vaja oma kannatuste üle kurta ning et tuleb teha häid tegusid, koguda sellega voorust, et järgmine elu oleks parem. Teiste sõnadega, Jumala palumisest pole kasu kui ta ei teinud oma eelmises elus häid tegusid ja ei teeninud sellega õnnistust. Universumil on omad seadused ja isegi kõrgemad olendid peavad neid järgima. Isegi kõrgemad olendid saavad karistada kui teevad midagi mida nad ei peaks tegema. Nii et need asjad ei ole nii lihtsad nagu inimesed arvavad neid olevat. Kas kõrgemad olendid peaksid inimestele andma kõik, mida nood paluvad? Selle eelduseks on, et inimene on oma eelmiste elude jooksul kogunud õnnistust ja voorust, mille vastu siis temale tulevad asjad vahetatakse! Niimoodi näeb seda ette universumi seadus. Kuid põhimõtteliselt ei ole vooruse kogumise eesmärgiks saada seda, mida inimene tahab. Vooruse kogumise tõeliseks eesmärgiks on sillutada teie teed tagasi Taevasse. See on kõige olulisem, mitte aga lühike õnn, mida see teile selles elus kaasa toob!


Õpetaja Li Hongzhi,
20. jaanuar 2023